“Kui igal naisel oleks laitmatult töötav jämesool, poleks günekoloogidel enam üldse tööd,” rõhutab Soomes resideeruv Prantsuse bioloog Yves Delatte soolestiku tähtsust hea tervise tagamisel. "Jämesool teeb inimese organismis sama palju tööd kui maks või pankreas. Kui inimese soolestik funktsioneerib hästi, elab ta kaua ja tervena," resümeerib DeLatte. Kahjuks aga muutub soolestik vananedes üha "räsitumaks".

Kõlab uskumatuna, kuid naistel tõstab "laisk soolestik" rinnavähi, meestel eesnäärmevähi riski. Isegi pimesool, mida inimesed peavad väheoluliseks organiks, on seedimise seisukohalt väga oluline - mõnede uuringute kohaselt on inimestel, kel pimesool eemaldatud, 50% suurem risk haigestuda jämesoolevähki.

Kõhus kilo mikroobe 

Inimest asustab ligikaudu kümme korda rohkem mikroobe (baktereid, viiruseid, seeni, algloomi), kui tal on keharakke. Mikroobe võime leida kõikjalt - nahalt, suust, suguteedest, kõige rohkem aga sooletraktist. Inimese kehas on 10 astmes 11 rakku, soolestikus aga 10 astmes 14 rakku, kinnitab DeLatte. 

Tänaseks on teada, et inimese seedetraktis leidub üle 500 erineva liigi mikroobe. Enamikku, mõnedel andmetel ligi 99%, pole õnnestunud identifitseerida. Mikroobide ja keharakkude vastastikusel toimel kujuneb aga inimese immuunsüsteem. Terves soolestikus, eeskätt peensoole ja jämesoole alumises osas, pesitseb neist miljarditest bakteritest enamik: peamiselt bifidobakterid, bakteroidid, piimhappebakterid ja soolekepikesed.

See mikrofloora seedib toitu, toodab kasulikke bioaktiivseid aineid (vitamiinid, üle 20 erineva hormooni jne), hoiab normaalsena vere kolesteroolitaset, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi vähihaiguste teket.

Mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall, kinnitab DeLatte. "Meie keha tervislikku seisundit ja vitaalsust mõjutab kõik, mis läbib seedetrakti. Umbes 80% organismi immuunsüsteemist on koondunud seedetrakti. Seedetrakti pind on ligikaudu 300 ruutmeetrit - paras tenniseväljak! Mikroobide kogukaal on ligikaudu üks kilo ja seedetrakti kaudu oleme väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga, seal leiduvate mikroobidega."

Ära söö kergekäeliselt antibiootikume!

Soolestiku floorat mõjutavad paljud ravimid, eriti antibiootikumid, aga ka mitmesugused põletikuvastased, kortikoidsed jms ravimid, mis hävitavad soolestikust võrdselt nii häid kui ka halbu baktereid. Inimesele on aga mõlemad vajalikud - organism ja tema bakterid moodustavad koos omalaadse ökosüsteemi, mille tasakaal tagabki hea tervise. Uurimuste kohaselt tekib antibiootikumide tõttu kõhulahtisus u neljandikul inimestest. Abi saab probiootikumidest.

Antibiootikumikuuri kõige õõvastavam tagajärg on asjaolu, et see stimuleerib soolestikus pärmseene Candida albicans vohamist ja n-ö surub maha toiduainete imendumist soodustavaid baktereid. Soolestiku mikrofloora tasakaal läheb paigast ära. Paraku kirjutavad arstid antibiootikume välja liiga kergekäeliselt ja kui üks kuur tervist tagasi ei too, järgneb teine, kolmas. Iga patsient peaks enne antibiootikumide kasuks otsustamist nõudma oma arstilt eelnevalt põhjalikke terviseuuringuid, soovitab DeLatte.

Lihasööja kõht on vaesem

"Sõltuvalt sellest, milliseid toiduaineid inimene iga päev tarbib, saab ta suurel määral muuta oma seedetrakti floora kvaliteeti, suurendades "heade" bakterite arvu kuni 2000 korda," kinnitab DeLatte. "Võrreldes näiteks tüüpilise euroopaliku toiduvalikuga, kus tarbitakse keskmiselt 50-70 grammi loomseid valke päevas, on jaapanlaste soolestikus (nemad tarbivad keskmiselt 10-30 grammi loomseid valke päevas) sada korda rohkem "häid" baktereid. Igapäevane toiduvalik ei tohiks sisaldada liigselt valke, floora kvaliteet langeb," hoiatab DeLatte.

Samas on soolestiku erinevate bakterite tasakaalu hoidmine väga oluline. Asja teeb veelgi keerulisemaks fakt, et soolestikus pole see floora ühtlaselt jaotunud. Toidu seedimine algab juba suus, kuid imendumine toimub põhiliselt peensooles - ühes grammis soolesisus on mikroobe 10 astmes 6 kuni 8, jämesooles veelgi rohkem. Enamik toiduaineid imendub peensooles, kuid näiteks piimasuhkru ja kiudainete seedimine jätkub jämesooles ja selles osalevad mikroobid.

Kuidas valida sobivat probiootikumi?

Igal inimesel on ainult talle endale omane füsioloogia, toitumine ja toitumus, soole mikroobide kooslus. Testi, mille alusel teha kindlaks näiteks apteekides müüdavate erinevate probiootikumide individuaalne sobivus, ei ole olemas. 

Mõned näpunäited siiski:

Kui probiootikum on želatiinkapslites, ei maksa seda osta, sest see tehnoloogia on moraalselt vananenud ja selline preparaat on ebaefektiivne - želatiinkapsel laguneb juba maos. Nüüdisaegsed ja efektiivsed probiootikumipreparaadid põhinevad nn mikrokapslite tehnoloogial: piimhappebakterite kultuur on peidetud inuliinimolekulide sisse ja sellise "mikrokapsli" lagunemine ja bakterite vabanemine toimub alles soolestikus. 

Uuri, mitut erinevat tüüpi baktereid preparaat sisaldab - efektiivses tootes peaks neid olema vähemalt kolm. Peale kultuuride arvu ja mikrokapsli tehnoloogia tasub jälgida ka seda, kui suur hulk baktereid konkreetses purgis on, ehk siis 10 astmenäitaja peaks olema vähemalt 9. Seetõttu on soovitatav kasutada erinevaid probiootilisi baktereid sisaldavaid tooteid või kapsleid. 

Ühte probiootilist toodet tasub tarbida 2-3 nädalat järjest, siis teha paus või proovida teist. Inimeste hulk, kes ei talu piimhappebaktereid, on küllaltki väike. Pigem on tegu teatud kõrvalproduktide talumatusega.
Kapslites probiootikumide annustamine on täpsem ja lihtsam ning tänu kontsentreeritusele saabub toime kiiremini. Nii nagu müügimeeste juttu, ei tohi ka TV-reklaame, kus poolalasti naine tänaval Actimeli sööb, puhta kullana võtta. 

Sügistalvel võiks kuuri, sõltuvalt tervisest, korrata iga kuu või paari tagant. Probiootikumid tõstavad organismi immuunsust ja aitavad vastu seista nii hingamisteede viirushaigustele kui ka ebameeldivatele nn kõhugrippidele.
Piimhappebakterite kuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele, aga ka neile, kes tihti põevad kuseteede infektsioone ja kandidoosi. Samuti vanemaealistele, kes kannavad hambaproteese ja kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik.

Mis halvendab soolestiku floorat?

• Sööd rohkelt maiustusi, tarbid valget suhkrut - see on n-ö halbade bakterite peamine "toit"
• Tarbid ebapiisavalt värskeid puu- ja köögivilju
• Kasutad mikrolaineahju (lõpeta kasutamine!)
• Sööd iga päev külmutatud või konserveeritud toitu, kiirtoitu või poolfabrikaate
• Suitsetad või tarbid rohkelt alkoholi

Mis annab märku "laisast", halva flooraga soolestikust?

• Sul on allergia või esineb seentõbesid.
• Sul on kuiv või rasvane nahk, nõrgad küüned või õhukesed juuksed.
• Sul on menstruatsiooniprobleeme.
• Sul esineb kõrvetisi, puhitusi.
• Sul on kaaluprobleeme.

Kuidas parandada soolestiku floorat? Mine Kreeta dieedile!

Tarbi rohkem tervislikke kiudaineid - vähemalt 10 grammi iga päev.

Tarvita toiduvalmistamisel 1 liiter oliiviõli nädalas (kolmandiku päevasest kaloraažist pead saama õlidest).

Söö 1 kg köögivilju, puu- või juurvilju päevas (need peavad andma 80% igapäevasest toidukogusest).

Söö rohkelt värskest kalast roogi.

Söö kodus küpsetatud lihtsat täisteraleiba.

Liigu palju värskes õhus - Kreeta talupoeg käib päevas keskmiselt kuni 13 km.

Piimhappebaktereid saab toiduga ka hapukapsast ja hapukurgist - söö iga päev värsket hapukapsasalatit.

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid, bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, võivad organismis palju head korda saata, kuid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad muutuste korral seda uuesti tasakaalu viia. 

Probiootikumid (tõlkes "elu eest") on inimese soolestikust isoleeritud bakteritüved, mille omadusi on põhjalikult uuritud. Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille, bifidobaktereid, aga ka pärmseeni ja teisi batsille. 

Piimhappebakterite toodetud piim- ja äädikhape langetavad soolestikus pH väärtust ja aitavad nõnda haigustekitajaid ning nende mürke kahjutuks muuta. Levinumad probiootikumid on laktobatsillid ja bifidobakterid Lactobacillus ja Bifidobacterium genera.

Allikas: Ajakiri Naised, www.ajakirinaised.ee
Foto: www.fotolia.com