Oma igapäevaseid toidukoguseid veerandi võrra vähendades on võimalik lahti saada vähemalt ühest kilost kuus ja seda ilma igasuguse dieedi ja trennita, väidab värske ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus. Selle aluspõhi on lihtne: pruukis katsealustele anda väiksem taldrik, kui nad tõepoolest sõidki automaatselt vähem, ehkki võisid nii palju toitu juurde võtta, kui iganes soovisid. 

Taldrik petab isu ära

Kõik katsealused olid naised ja nende taldrikud olid veerandi võrra tavapärasest väiksemad. Ehkki nad võisid toitu vabal valikul juurde võtta, tarbisid nad siiski igapäevaselt 10% ehk 231 kcal vähem. See vähenenud kaloraaž aga tähendab 231 grammist kaalulangust nädalas ehk kahest liigsest kilogrammist vabanemist kahe kuu jooksul.
Uuringus osalenud naised ei pannud väiksemaid taldikuid tähelegi - kõik 200 naist sõi enda kinnitusel piisavalt ega tundnud nälga. Tänavu jaanuaris Pennsylvania ülikoolis tehtud uuringu järgi on selline igapäevaseid toidukoguseid vähendav meetod salenemiseks kõige sobivam: väiksemaid portsjone söönud naistel õnnestus unelmate kehakaalu säilitada palju paremini kui nendel, kes teraselt oma igapäevase toidu rasvasisaldust jälgisid, sõid rohkem köögivilju või liikusid rohkem.

Kuidas tekitab toit täiskõhutunde? 

Aju nn küllastuskeskust mõjutab ka toidu välimus. "Seda palju rohkem, kui me senini arvasime," kinnitab uuringut juhtinud Mitchell Lazar. Täiskõht ei sõltu vaid konkreetse roa koostisainetest ega sellest, kui suur portsjon endale taldrikule tõsta. Kui serveerida toit väikestes kogustes, tühjenevad taldrikud kiiresti ja aju saab signaali, et toit on söödud ja kõht peaks täis olema. Suure portsjoni söömine võtab kauem aega, nii et kui söömine on pooleli, saadab aju signaale: tuleb süüa! Väiksemad toidukogused aga keelavad ajul selliseid emotsioone tekitada.
Nii kaua kui inimese toidulaual jätkub söödavat-joodavat, saadab ka tema aju signaale: söö see kõik ära! Paraku oleme me nii loodud. Vaid siis, kui silmaga nähtavad kiusatused on meie nina alt ära viidud, väheneb ka kiusatus ülemäärast söömist jätkata.

Miks prantslannad juurde ei võta?

Prantslannade ja ameerikalste igapäevaelu harjumusi võrreldes selgus, et prantslannad söövad kaloripomme - erinevaid juuste, hanemaksa, hommikusi võisaiu - tervenisti veerandi võrra väiksemates kogustes kui ameeriklannad.
Uuringus leiti,et portsjonid olid keskmises Prantsuse restoranis keskmiselt 100 grammi kergemad. USA ja Prantsuse supermarketeid võrreldes leiti, et tervenisti 14 Ameerika koguperepakendit 17st sisaldasid oluliselt suuremas koguses toiduaineid (kartuleid, viinereid, kalapulki jne) kui prantslaste omad. Nii näiteks oli keskmine šokolaaditahvel USAs 41% suurem kui Prantsuse oma, karastusjook 52% suurem, hot dog 63% suurem, jogurtipakk 82% suurem.

Kuidas vähendada igapäevaseid toidukoguseid?

• Pitsa- ega quiche'i-lõik ei pea moodustama plaaditäiest veerandit, see võib vabalt olla ka väiksem. 
   
• Tõsta pitsa asemel taldikule köögivilju. 
   
• Vabane lapsepõlves külge harjutatud kombest: taldrikut ei pea tühjaks sööma, kui toit sulle ei maitse. 
   
• Lõpeta söömine kohe, kui tunned, et kõht on täis. Aju ei tea ju, kui näljane sa parasjagu oled. 
   
• Õpi vahet tegema füsioloogilisel ja psühholoogilisel-sotsiaalsel näljal. 
   
• Vaheta oma igapäevane klaas ja taldrik väiksemate vastu. 
   
• Katsu näiteks 25 cm läbimõõduga lõunasöögitaldriku asemel einestada 22 cm taldrikult, joo lõunasöögi kõrvale punase veini asemel valget veini (võid "säästa" kuni 500 kcal nädalas). 
   
• Supermarketeis nädala toidukraami ostes väldi XL-pakendeid ja teisi hiigelsuuri koguseid. Prantslaste kogemus ütleb, et hiigelsuurte pakendite lõpuosa jääb enamasti tarvitamata! 
   
• Kaupluses käies kontrolli, kas sinu ihaldatud maiustusi on müügil ka minipakendeis. Enamasti on, ehkki neid on kaubakülluse seast raske üles leida. Pea meeles: leiba müükse ka viilukaupa, veini klaasikaupa, jäätist imepisikeste portsjonitena. Ininese organismil aga pole vahet, kui suur portsjon on taldrikul või klaasis, ta töötab nii broilerikoiva kui ka terve kana "läbi" sama ajaga. 
   
• "Komplekteeri" endale lõunasöök juba köögis. Jäta pajad ja katlad kööki, ära too neid söögituppa. Võta õppust ameeriklaste kogemusest: kui toidupada pole silma all, ei vajagi sa lisaportsjonit. 
   
• Söö regulaarselt. Ära jäta toidukordi vahele. Kui tunned, et sul pole nälga, võid rahumeeles toidukorra vahele jätta ja järgmise eine ajal vähem süüa. 
   
• Söö teiste inimeste seltskonnas! Meeldivaste kaaslastega koos einetades saabub täiskõhutunne kiiremini ja kestab kauem. 
   
• Korista köök, puhasta külmkapp kõikidest maiustustest. Paraku pole õhtuse magusahimu vastu paremat vahentid leitud. 
   
• Ära osta poest rämpstoitu. Slow-food ei tähenda toidu valmistamisele kuluvat aega, vaid hoopis neid tunde, mille jooksul head rooga nauditakse. Naudi oma toitu, söö aeglaselt! Mida kauem veedad oma taldrikuga aega, seda kiiremini saab aju "täiskõhukeskus" signaali, et kõht on täis. 
   
• Harjuta end mõttega lõpetada söömine siis, kui tunned end veidi näljasena - kui oled söönud u 75% sellest toidukogusest, mida tavaliselt sööd. Luba endale, et jätkad söömist hiljem. Võid küll tunda end näljasena, kuid proovi järele: kas tahad süüa 20-30 minutit pärast lauast tõusmist? 
   
• Vali joogiklaasi hoolega! Uusi joogiklaase ostes eelista võimalikult kõrgeid ja kitsaid klaase. Mida madalam ja laiem on klaas, sed enam kallavad inimesed sellesse Prantsuse uurijate sõnul jooki ning seda enam ka tarbivad. "Joogiklaasi kuju on väga oluline," kinnitavad uurijad, väites, et inimesed märkavad rohkem klaasi kõrgust, mitte laiust. Seepärast joo (hapu)piima või mineraalvett laiast madalast klaasist. Kõiki kaloririkkaid jooke (õlu, apelsinimahl jt) joo aga kitsast kõrgest klaasist.

Märkamatu kasv!

Pennsylvania ülikooli teadlaste väitel on keskmise hamburgeri suurus McDonald'sis kolmekümne aasta jooksul kasvanud poole võrra - kui 1986. aastal oli Big Mac kahekorruseline, siis 2006. aastal kolmekorruseline, lisaks tasuta majonees, sinep ja ketšup.

25 saatuslikku meetrit!

Pennsylvania ülikooli uuringus tuli ilmsiks ka asjaolu, et naised söövad üle seda kergemini, mida lihtsam on toidupalu juurde võtta. Otsustavaks sai 25 meetrine vahemaa - kui matk toiduvaagnate juurde ületas neid meetreid, jättis suurem osa (tõsi küll, afroameeriklastest katsealustest) lisaportsjoni taldrikule tõstmata. Ka kinnitasid 25 meetrit liiaks pidanud naised, et nende kõht on täis ja lisaportsjonit nad ei vajagi.

Allikas: www.ajakirinaised.ee 
Foto: www.fotolia.com